Lapseootus ja kõik sellega seonduv on paljude naiste jaoks midagi imelist, seda eriti just esimesel korral, kui kõik on veel uudne ning kehaga toimuvad arengud on ülipõnevad. Sa ootad isegi seda, et kõht kasvaks ja kui lõpuks pisikese inimese jalake või käekene vastu Su kõhuseina prõmmib ja pakub võimaluse kontaktiks, on see ikka üks üliäge hetk 🙂 Paljude naiste jaoks on just kõhu kasvamine ja beebi liigutuste tundmine need hetked, mil jõuab päriselt kohale, et uus elu on tõesti kasvamas ja arenemas ning meie imeline keha on sellele armsale olendile sel ajal ülioluliseks baasiks. Siiamaani oli see pigem midagi hüpoteetilist, triibud-testid-analüüsid-iiveldus jne jne.
Mäletan oma esimesest beebiootusest, milline suur põnevus sellega kaasnes ja kuidas ma pikisilmi ootasin, millal kõht välja paistma hakkab 🙂 See aga võttis ikka ülikaua aega, minul näiteks toimus see 5. kuul ja see oli pikk ootamine… siis hakkas aga kõht nii jõudsalt kasvama, et hakkas mingil hetkel juba probleeme valmistama, eriti kuna meie pulmad toimusid 7.kuul ning 2 nädalat varem välja valitud kaunis kleit oli sel tähtsal päeval veidi kitsaks jäänud ja kerkis seetõttu pisut üles, tõstes ülespoole ka õlapaelu. Kuna mingit muud lahendust ei olnud, klammerdasin lõpuks õlapaelad lühemaks ja veidi ülespoole kerkinud kleit oli jälle ok 🙂 Peale lapse sündi oli aga nii, et minu kõhuke ei tahtnud enam kuidagi endiseks trimmis ja lamedaks muutuda, kuigi nii mõnelgi mu tuttaval oli see toimunud suhteliselt kohe peale sünnitust. Lohutasin end, et kõigele tuleb aega anda ja võtsin rahulikult. Ja kuigi ülejäänud keha läks suure koormusega tegutsedes kenasti endisesse vormi tagasi, siis kõht elas oma elu ja oli endiselt pehme ja kergelt punnitav. Panin selle siis puuduva vormi süüks, polnud ma ju peale lapse sündi kordagi tõsiseltvõetavasse täiskasvanute trenni saanud – just sellisesse, millega mu keha enne beebit harjunud oli, beebivõimlemine seda minu jaoks kindlasti ei olnud, muu jaoks ei olnud mul aga absoluutselt aega, sest ülirahutu ja klammerduv beebipoiss nõudis tähelepanu ja oma emme lähedust 24/7.
Tänan nüüd õnne, et selleks aega ei leidnud, ilmselt oleksin oma kõhukesele ainult veel rohkem probleeme juurde tekitanud, sest alles aastaid hiljem, kui olin juba 2 väikese vahega sündinud lapse ema ning enda jaoks avastanud pikamaajooksu ja sellega kaasnevad kerelihaste treeningud, sain ma aru, et midagi on ikka tõsiselt valesti, sest mida rohkem ma treenisin, seda jubedamaks mu kerelihaste vorm /loe: kõht/ muutus… Kerelihased on aga jooksja puhul üliolulised, me ei jookse ainult jalgadega, vaid siin mängivad suurt rolli ka vaagen, selg jm, mis kõik mõjutavad rühti, koormuste jaotumist jmt. Seega ülejäänud keha oli mul vormis, ilusad saledad lihased tõestasid, et trenni on tehtud, kuid see kõht…
Peale teise lapse saamist käisin ma ka päris pikalt pilateses, joogas jm grupitrennides, kus tehti ka palju kõhulihaste harjutusi ja minu keskkoht püsis olematu ülekaalu juures ikka väga kahtlane… Selle 4 kuu jooksul, mil ma pilateses käisin, minu kehaga mingeid positiivseid muutusi ei tekkinud. Arusaam probleemist tekkis aga ikkagi jooksutreeningute vahele kerelihaseid tehes ning sellega järjest vormi kaotades… Tegin ma ju kõike just nii nagu teised, aga selle asemel, et minimaalse rasvaprotsendiga kauneid väljajoonistuvaid kõhulihaseid saada, läks minu keskkoht järjest jämedamaks… Lõpuks teemat guugeldades sattusin ühele ingliskeelsele artiklile, mille oli kirjutanud fitnesstreener ja 3 lapse ema, kellega peale 3.nda lapse sündi umbes samamoodi oli läinud…
Nüüd ma teadsin! Teadsin, et see oli diastaas ehk kõhu sirglihaste lahknemine ning kui raseduse ajal ja peale sünnitust on see üsna tavaline seisund, siis hiljem enam mitte. Keskjoone laienemine ja kokkutõmbumine toimub, kui emakas lükkab ennast kõhu vastu ja samal ajal toimub rasedushormoonide tõttu sidekoe pehmenemine. Kui keskjoon on enam kui 2 või 2,5 sõrme laiune, loetakse seda probleemseks. Diastaas võib ilmneda igal ajal raseduse teisel poolel, kuid enamasti on seda näha pärast rasedust. See juhtub, kuna kõhu seina funktsioon ja tugevus on vähenenud, põhjustades vahel ka alaselja valusid ning vaagna ebastabiilsust, lisaks mõjutab see seedimist ning võib põhjustada puhitust, keha paistetamist jms. Loomulikult olid mul olemas kõik need kaebused, puusad vaatasid erinevasse suunda, kõht oli vormitu ning ka sõrmed mahtusid mul kenasti lihaste vahele…
Mingis mõttes oli see minu jaoks isegi teatavaks kergenduseks, sest lõpuks saabus täiesti arusaamatu koha peale selgus ja ma mõistsin, et see probleem ei ole ainult minul, ja see probleem ei ole pelgalt kosmeetiline, selle all kannatavad ka paljud teised naised, kuid sellest ei räägitud nagu oleks tegemist mingi ultrasaladuse, siseinfo või muu taolisega… Shokeeriv on just see, kui paljudel naistel (räägitakse kuni 60%) diastaasi ehk kõhusirglihase lahknemist esineb, kui palju nad treenivad, et olla vormis ja vastata ühiskonna ootustele vormisolevast naisest, ise enda teadmata end kahjustades… Mul näiteks ei olnud sel perioodil kokkupuudet ühegi treeneriga, kes oleks viidanud sellele teemale, öelnud, et tead Kadri, ma näen, et sul on tõenäoliselt diastaas ja sa ei tohiks siin trennis seda ja seda teha, sest tegelikult on diastaasiga enamik klassikalisi ja laialtlevinud kõhulihaste harjutusi keelatud…. Mitte keegi mulle seda aga ei öelnud ja ei pakkunud ka lahendust, seega on päris julm, kuidas see kõik lihtsalt tähelepanuta jääb…
Ometi ei kujuta diastaas endast vaid esteetilist probleemi, vaid sellega võib kaasneda ka palju muud, mis mõjutab konkreetselt kogu keha toimimist, sh seedetegevust, kehakaalu, rühti, väljanägemist jne. Mul näiteks tekkis vajadus käia sageli füsioterapeudi juures enda puusi ja selga paika tõmbamas, sest need ei olnud lihtsalt stabiilsed ning see mõjutas tõesti kõike, seda, kuidas seisin ja kõndisin ja palju muud.
Mõistan nüüd seda ja paljutki muud teades, et mu vanaema oli tark naine – 4 lapse (ühed neist olid kaksikud) emana sidus ta mu emale peale minu ja mu õe sündi kõhu ümber rätiku ja soodustas sellega kõhu normaalset taastumist. Miks see oli vajalik, seda ma aga siis ei mõistnud ja kui mul endal oleks seda vaja olnud, ei olnud enam kedagi soovitamas ning ma ei tulnud loomulikult ka ise selle peale… Kui olin aga kõigest sellest teadlikuks saanud, meenusid ka need mälupildid kaugest lapsepõlvest… Seega tegin ma oma kõhule ja enese teadmata ikka väga palju liiga ning soodustasin igati diastaasi püsimajäämist ja süvenemist… Et aga teiega samamoodi ei juhtuks, kutsun ma teid ühte ülipraktilisse õpituppa, kus räägimegi sellestsamast kõhust ja kõhu sirglihaste lahknemisest ehk diastaasist ning ka sellest, kuidas see kõht jälle korda saada. Räägime sellest nii praktiliselt ja anname konkreetsed ja lihtsad juhised, et ka Sinul sellest maksimaalselt kasu oleks. Koju minnes tead Sa juba, mis on Sinu jaoks sobivad ja mis üldse mitte sobivad tegevused, kuidas ennast ise aidata, kas ja kuidas treenida, kas kasutada ka mingeid abivahendeid, kuidas seda kõike toitumisega toetada jne jne. Lisaks saad saad kaasa kõik vajalikud materjalid, et end edaspidi tervenemisel toetada. Olen end selleks spetsiaalselt koolitanud ning isiklike kogemuste pinnalt tean, mis töötab ja mis mitte. Seega, armas naine, tule sellesse õpituppa ning anna endale võimalus! Koolitus on nüüdseks küll juba läbi, kuid minu juurde saab tulla ka privaatsesse vastuvõttu. Konsultatsioonil õpetan Sulle samuti kõike seda, mida koolituselgi, kuid erinevalt grupikoolitusest saame personaalsel vastuvõtul läheneda teemale vägagi personaalselt. Siin saad Sa teada kõigest, mida Sa diastaasiga seoses teadma peaksid – millest hoiduma, mida tegema, kuidas see võib taastekkida jpm, lisaks õpetan Sulle spetsiaalsed harjutused, millega diastaasi kinnikasvamist soodustad, ning kui kõik on selge ja sujub kenasti, saan teha ka diastaasi manuaalteraapiat. Just see on see miski, mis aitab kiiresti diastaasi sulgeda, olgu siis värsket või vanemat ning kuna seda meetodit on kasutatud ka minu peal, saan kinnitada, et see toimib suurepäraselt!
Seega registreeru palun minu vastuvõtule, kirjutades mulle SIIT
Seniks palun aga ÄRA TEE ENAM KLASSIKALISI KÕHULIHASTE HARJUTUSI JUHUL, KUI TEAD, ET KA SINUL ON DIASTAAS VÕI SEDA KAHTLUSTAD! Info ja inspiratsioon: Foodini, Kõhukliinik, Eviva